Enne ja pärast Hömes: 1. Vahekorrus

Avaleht / Höme / Enne ja pärast Hömes: 1. Vahekorrus
Enne ja pärast Hömes: 1. Vahekorrus

Vana-aasta postitus uuel aastal

Nüüd siis postitus, mida tahtsin jöuda valmis vana-aasta sees, kuid läks ikka nii nagu alati 🙂 Pöhjus, miks terve detsembrikuu ühtegi postitust ei ilmunud on see, et me veetsime kogu oma aja tolmu sees, olles eraldatud muust maailmast.

Nüüdseks oleme end mönusalt sisse seadnud ning toredad külalised on ka meid kenasti üles leidnud. Räägiksingi siin postituses veidi sellest, mida me tegime ja mida plaanime. PS! Galerii vahekorrusest on postituse löpus! 🙂

Last years post in new year

This is the post that I have been waiting to do since last November. I was hoping to  get it done before the new year, but I had so much other things on the list, that I just could not make it. So I made a gallery of how it looked before and how it looks now. This is the first post out of three, talking about the second floor that we built using our old terrace. PS! Gallery is in the end of the post.

Mis meil enne oli?

Tegelikult armusin kohe selle ruumi körgusesse ja avarusse. See oli täpselt see, mida me otsisime ja millega tahtsime tööd teha. Üsna pea sai selgeks, et ruumi körgus on ühtlasi ka selle üks suurimaid miinuseid, sest kogu soe jääb ülesse. Lasime küll paigadada uhke öhksoojuspumba, kuid selle ruumi kütmisega jääb ta ikkagi natuke hätta. Teine probleem peitub ka selles, et meie poole meetri paksusestest seintest puhub tuul ka läbi. 

 

Vahekorrus

Meil oli ehitamiseks olemas Citi vana terrass (endine pubi Pärnus), mis koosnes puitlaudise moodulitest. Terrassi pörnandast saigi meie vahekorruse sein ja lagi. Seina otsustasime katta ära sellepärast, et korda tegemine oleks vötnud lihtsalt tüütult palju aega ja tulemus poleks nii eriline olnud. Prussid on samuti osa terrassist, ning need olid varemgi kasutuses laetaladena. Avaruse juurde saamiseks värvisime lae valgeks.

Kuna laudis oli ajaga rohelisest hallikaks muutunud, siis tahtsime selle loomulikku vanadust ja kuluvust säilitada. Küll aga ei pakkunud mulle väga huvi roheline (veidi justkui räpane) pöhitoon. Saatsin POISID poodi värvi järgi, seletasin enam-vähem millist ma tahan (ise absoluutselt mitte teades millist tahta) Ja kujutad ette, nad tegelikult ka valisid sellise värvi, mida ma ei oleks julgenud vötta- ja see oli täiuslik! Kasutasin värvimisel kuiva pintsli tehnikat. See tähendab seda, et värvi peab olema pintslil täiesti minimaalselt (praktiliselt olematult, 95% kuiv): tömbad pinna üle kergete pintsli tömmetega ja tulemus jääb loomulikult vananenud muljega.

Löppkokkuvöttes sai sellest koht, kus nautida tassikest kohvi, korraldada töötube, läbi viia väikeseid istumisi ning muidugi kujunes see ka meie oma väikeseks värvimise nurgaks.

Suur tammepealsega laud on pärit Kesk-Euroopast, oma eelmises elus oli ta metallitöökoja töölauaks. Lihvisime ta pealt puhtaks, kuid köik iseloomulikumad plekid ja täkked jätsime alles. Ilmselt sellepärast see laud ongi see, millel enamus pilke peatub ja paneb mötted maakodude peale jooksma. See on ka see, ilma milleta ma ei kujutaks meie poodi ette, seega tema on meie jaoks hindamatu väärtusega 🙂

fullsizeoutput_31c1

Järgmises postituses räägin meie DIY köögi-kohvikunurgast.

Kohtumiseni Kuressaares, seniks aga hoia meie tegemistel silma peal Facebookis.

Imelist aasta algust Sulle! 🙂

 

Leave a Reply

X