Kuressaarde? Praamid ju ei…

Kuressaarde? Praamid ju ei…

Miks Kuressaare?

Olles nüüdseks juba peaaegu aasta Pärnus elanud, tunnen, et tegelikult on kodu ikkagi seal kus on juured. Selle aasta jooksul olen ma jöudnud siia häbiväärselt vähe… Alati on ju kiire ja 100 muud asja käsil, ja nende praamidega on koguaeg jama ja… Nüüd aga vötsin kätte ja tulin üksi, pikemaks ja kiirustamata.

Siin elades kippusin unustama, mis Kuressaare völud on. Käid linnas ringi- jah, on ilus ja kena, inimesed on köik tuttavad ja muhedad kuid… justkui oleks ikkagi natuke liiga vaikne ja igav.

Why should You visit Kuressaare, Saaremaa?

As I have been living in Pärnu for almost a year, I finally feel that the home is where the roots are.  During this year I have been finding excuses for not coming- well actually, it’s always too busy and 100 other things to do. So this time I came alone, for a bit longer time and without rushing back to Pärnu.

While living here, I seemed to forgot how to love this town. Yes, You walk around the city and everything is beautiful and nice, but after awhile You stop seeing the little things.  It seems just a little bit too quiet and boring. 

Minu oma Toskaana päikese all

Esiteks, praamid söidavad praegu täiesti normaalselt. Ja minu söbranna Pireti nimeline praam on ka väga stiilne ja ilus! 🙂

Nüüd aga asjast- tösimeeli, ma ei ole sellist rahu ja armastust ühe koha vastu kunagi nii tugevalt tundnud kui praegu. Bussist maha astudes paistab silma päike ja tuul ei puhugi nii tugevasti kui praamil. Mööda Tallinna maanteed kodupoole köndides tuleb mu hinge rahu… jälle, üle pika aja.

Päikeselises linnas ringi jalutades on raske kaamerat käest panna, sest nii palju imelist ootab mind igal sammul. Muinasjutuline teekond läbi väikeste Kuressaare tänavate ei saa jätta mitte kedagi emotsioonituks. Kevadine värvilisus, madalad teeäärsed majad, imelised vanad uksed ja iluvead. Lihtsalt täiuslik. Just need  samad väikesed asjad, mida ei näe kui elad selle köige sees. Niisiis kujutle- jalutad mööda inimtühja vanalinna, kust kardina vahelt piilub eakas proua ja nurgataguselt mänguplatsilt on kölamas laste naer ja kilked. Könnid seal täiesti üksi ja segamatult, Sul on aega nautida igat väiksematki detaili mida see imeline linn Sulle pakub, kui Sa seda vaid ise soovid. Päike juhatab sind iga öige nurgani ja Sa tunned kui palju on jäänud varem nägemata ja kui palju on veel näha.

Tunnen, et see on kodu ja just see siin ongi minu Toskaana.

My own “Under the Tuscan Sun”

I haven’t felt this kind of love for a place ever before.  On my arrival, the sun was shining and the weather was perfect for a walk home. As I was walking  down the street, I felt an amazing peace that I forgot even existed. 

As I was discovering my hometown again, I could not believe how much have I missed seeing during the years I lived here. The little things are waiting for You on every step of the way. Walking  through the streets, seeing those cute little houses with their old wooden doors is truly something beyond amazing. So imagine- You walk through the old town, just You by yourself.  There isn’t anybody else there because the town is just so quiet during the low season.  As you walk, You see an old lady peeking behind the curtains and children playing on the playground a bit further. You are still alone with yourself and nobody bothers You. You begin to see every small detail that this town and the sun has to offer You. 

 

Leave a Reply

X